Valgejärve matkarada ümbritsevaid metsaalasid on kasutatud  Riisipere mõisa poolt juba sajandeid. Vana teedevõrk kajastub ühel Nissi kihelkonna vanemal säilinud kaardil Riigiarhiivis. Vana-Riisipere mõisa kaart on ilmselt pärit 17. saj.II poolest. 

Kaardilt on näha, et praegune matkarada kulgeb osaliselt mööda 300 aasta vanust Pisuksenõmme teed. Nimi ise on arvatavalt seotud Rukkimägedes asuvate nõmmemetsadega. Vana metsatee kulgeb mööda Selgküla vallseljakut läbi rabade vahelise kõrgema metsaosa ja liivamägede kuni Lintsi metsavahitaluni. Seoses raudtee  rajamisega on Pisuksenõmme teed kasutatud metsamaterjali veoks Ellamaa raudteejaama.

 Pisuksenõmme tee ääres asus mõisa ajal kaks metsavahi talu-Tori ja Leesa.

Leesa metsavahitalu asus matkarajast mõnesaja meetri kaugusel metsalagendikul, mida ümbritsevad jalakad.Viimati elati seal 1940-tel.Säilinud vaid mõned kuivanud põlispuud

 Tori metsavahi maja on hävinenud juba enne sõda ning praegu asub sellel kohal hundiaed. Hundiauk on rajatud endisesse keldri kohta. Selle metsavahi maja järgi kutsutakse rahvasuus kirdes asuvat raba Toripõhja rabaks (põhikaardil Valgejärve raba). Rabast leiame endise kaheharulise talitee, mille üks haru  ühendas Selgküla Tori metsavahi majaga ja teine kulges üle raba liivamägedesse ning ühendas Selgküla ja Lintsi talu.Talitee oli kasutusel veel 20. saj algupoolel, mil hobuveokiga käidi veskil ning veeti talviti puid ja  heinu. Hiljem, 1960-tel, kasutas  metskond taliteed metsamaterjalide väljaveoks hobusega. Seetõttu on Valgejärve raba talitee siiani  hästi leitav. 

Üheks kultuuripärandi osaks on piirikivid. Looduses hakati piirikividega maavaldusi märgistama 15.saj. I poolel. Liivamägedes kulgeval metsateel leiame piirikivi, mis asub endisel Nissi ja Kullamaa kihelkonna vahelisel piiril.Tänasel päeval eraldavad piirikivi ja metsasiht kahte maakonda.

Kohapärimustest on matkaraja ümbruses teada Rukkimägede legend, mis ütleb, et inimesed on siia vilja peitnud, kas siis sõdade ajal vaenlase eest.Või peideti siia hoopiski mõisniku eest viljakümnisest ülejäänud vili

Teine põhikaardilt leitav kõrgem liivaküngas kannab Rauamäe nime.

Et siinsed soostunud alad sisaldavad soomaaki on näha järve ja raba vahelistes kraavides, kus veepinnal hõljub tihti pruunikas ollus.

Raua tootmiseks oli vaja soomaaki, lupja või lubjakivi, puusütt ja savi. Seega on tõenäoline, et rauapõletuse ahi ennemuistsetel aegadel Rauamäel asus. Veel teinegi koht Lepaste külas  kannab nime Sooraua heinamaa.

Mitmetest matkaraja lähedal asunud taludest on alles jäänud kas vunamendid, kividest kaevud või keldrid. Endises Järveotsa talu asukohast leiame vaid  keldri kividest silluse.

 

Manus	Suurus
Nissi valla pärandkultuuri objekte Koostaja M.Suharov	1.89 MB