Järved 

Turvaste järved (Järveotsa järv, Valgejärv ja Mustjärv ) asuvad Harju lavamaa ja Lääne-Eesti madalike vahel. 

Turvaste Valgejärv ja seda ümbritsevad rabad on võetud looduskaitse alla 1981.a. Alates 2005.a. on Valgejärve maastikukaitseala  suuruseks 719 ha. 

Valgejärv tekkis mandrijää taganemisel Antsülusjärve pealetungi ajal merest liivase rannavalliga eraldatud laguunina 9500 - 9300 aastat tagasi.

Järve pindala on 15 ha ja sügavus koos lendmudaga 2 m, sellest on vett kuni 0,5 m. Valgejärv on nime saanud järve põhja katva ainulaadse järvelubja järgi. Seda leidub järves ja ümbritsevas soos kuni 3 m paksuse kihina, hinnanguliselt 15 milj.m3

Valge muda on tekkinud ja tekib järve lubjarikka aluspõhja ning sisse voolavate allikate baasil. Lubja kujunemisel on oluline ka lubikodadega elustik (teod, karbid). Lubi sisaldab mõne protsendi orgaanikat, paarkümmend protsenti mineraalaineid ning valdavas osas kaltsiumkarbonaati. Järvelubja kujunemine on olnud intensiivne vahetult pärast jääliustiku taandumist. Lubja kujunemiseks tänapäeval on vaja suhtelislt sooja (külma põhjavee poolt kantud)vett, mis eeldab madalat veekogu. Eesti tingimustes on kaasaegne järvelubja kujunemine haruldane just liigse orgaanika tõttu.

Väljavool toimub Valgejärve oja kaudu Turvaste talu juures asuvasse kurisusse. Vesi tuleb uuesti nähtavale 0,5 km eemal Tuharu allika(te)s ja voolab sealt Vihterpalu jõkke. 

70 aastat tagasi plaanis Ellamaalt pärit näitleja Ruts Baumann lupja kaevandada ja seda Piiterisse portselani tooraineks viia. Saksamaal tehtud isegi kriidi proovid ära. Heast mõttest olid huvitatud ka kaks ärimeest Tallinnast, kes äriidee pidid ära ostma, kuid kas tänu segastele aegadele või rahapuudusele jäi tegu tegemata. 

Järves on leitud harva esinevat ripslooma  Ophrydium versatile .

Rohelise värvuse annavad
kolooniale sümbiondina elavad algrohevetikad. Üksikud isendid koloonias  meenutavad mikroskoobis kinglooma .Eestis esineb seda veel teistes puhtama veega veekogudes nt.Ülemiste ja Viisjaagu järves.

Järveotsa järv on 16,9 ha pindalaga umbjärv, mille suurim sügavus 6,3 m. Järve loodenurgas on kallas kõrge ja põhi liivane. Lõunakallast ümbritseb soine mets.

Rahvasuu räägib, et vanasti, Järvatse järve tekkimise ajal, olla üks mees kündnud põldu seal, kus praegu asub Järvatse järv.Ta kündnud pool põldu üles ja sidunud siis täku vaia külge, ise aga heitnud puhkama. Selle aja jooksul tekkinud järv, sest mees olla kündnud lahti veesoone. Nii mees kui ka täkk hukkunud. Ainult vai, mille külge täkk seotud olnud, oli veel hiljaaegu näha järve tagumisel serval.

Teadlaste arvates on Järveotsa piirkonna vanim järv, mis on tekkinud mandrijää taandumisel Joldiamere staadiumis 10 300 - 9300 aastat tagasi. Järv kujunes põhja-lõunasuunalise Selgküla vallseljaku idaküljele. Vallseljakute e. ooside tekitajaks on mandrijää sulavee setted. Tekkimise põhjuseks on vooluvee kuhjav toime jääsisestes ja – alustes lõhedes. Kuna mandrijää all liigub vesi väga suure surve all, siis kiirevoolulisest veest setivad välja suuremõõdulised osakesed (kruus, veerised).

Mustjärv asub 3 km Valgejärvest edelas, Läänemaal Risti vallas. Rabajärve pindala on 6,9 ha ja sügavus 2 m, millest enamuse moodustab paks mudakiht. 

Loodusõpperaja infotahvlitel leiavad tutvustamist

Metsade kasvukohatüübid

Metsatüübid on looduses tegutsejale abiks taimede ja seente otsimisel ning metsameestele metsa kasvatamisel.Tänu oosidele ja liivaluidetele ning nendevahelistele nõgudele, rabastuvale järvele ja lammialadele on matkarajal esidatud Eestis leiduvatest metsakasvukohatüüpidest valdav enamus: nõmmemetsad, palumetsad, laanemetsad, soovikumetsad, rabastuvad metsad ja soometsad.

Infotahvlid joonistas Turba Gümnaasiumi õpetaja Piret Tamm.Metsateadlase Erich Lõhmuse klassifikatsiooni järgi puuduvad siit vaid viljakad salumetsad ning vaesed loometsad.

Soovikumets