Tegevused ja ajakava: 

Sissejuhatus järve ääres– Õpilased jaotatakse kaheks grupiks (programmi vältel grupid vahetavad tegevusi erinevate juhendajate juures). Lapsed tutvuvad programmi eesmärgiga õppida tundma erinevate taimede ja loomade kohastumisi metsas ja järves. Tehakse loodusvaatlusi ja otsitakse kevade märke looduses. Õpilasi juhendatakse programmi tegevuste ajal arvestama looduskeskkonnaga. 20 minutit

Esimese rühma tegevused kokku 50 minutit

Tegevused järve ääres 

Räägitakse, mis toimub veeloomade arengus kevadel. Vaadeldakse järves kasvavat taimestikku ning mõõdetakse vee temperatuuri, püütakse kahvaga veeloomi.

Õpilased jagunevad 3-4 liikmelistesse gruppides, igale grupile jagatakse töövahendid. Termomeetrid veetemperatuuri mõõtmiseks, kahvad, lusikad, plastikämbrid, Juhendaja tutvustab töövahendite kasutamist ning annab juhised ohutuks tegutsemiseks. Püütakse veeloomi akvaariumisse. Püütud veeloomade vaatlemine ja määramine toimub üheskoos juhendaja abiga. Veeloomi võrreldakse piltidega. Õpilased kirjeldavad veelooma suurust, värvust, jalgade arvu. Kirjeldatakse veeloomade arenguetappe.

Pärast vaatlusi ja määramist lastakse veeloomad ohutult  järve tagasi. 

Räägitakse veest kui elukeskkonnast ning inimtegevuse mõjust vee kvaliteedile. Kuidas keskkonna muutumine vees mõjutab vees elavaid organisme. 

Järve kaldal oleva veeohutuse stendi ääres selgitatakse kuidas peab käituma veekogu ääres ja mida teha õnnetuse korral.

Teise rühma tegevused kokku 50 minutit

Õppekäik metsas kuni üks km. Loodusvaatlused toimuvad 3-4 liikmelistes gruppides.

Kevad looduses, puude värvid kevadel, pungad, õite otsimine, looduse helide kuulamine, lõhna ja maitsmismeele harjutus, ilma kirjeldamine (tuul, pilvisus, temperatuur)

Arutletakse, mis toimub metsloomade elus kevadel (sigimine). Kuulatakse metsa hääli ja linnulaulu. Miks linnud on kevadel häälekamad  kui suvel või sügisel? Miks linnud talveks siia jääda ei saa

Metsakuklaste elukeskkonna vaatlemine. Abiks on selgitamisel sipelgapesa joonistus paberil. Arutletakse, mis toimub sipelgate elus kevadel. Selgitatakse kuidas käituda sipelgapesa juures nii, et hoiad sipelgaid ja ei ole ise ohustatud. Lapsed kirjeldavad sipelgat ja joonistavad selle oksaga liivaplatsile. 

Kooreüraskite tegutsemisjäljed ja erinevat liiki üraskipuude vaatlemine

Kui I ja II rühm on tegevused lõpetanud toimub ühine söögipaus Järveotsa järve ääres 20 minutit