Tegevused ja ajakava

Sissejuhatus Järveotsa järve ääres– Õpilased jaotatakse kaheks grupiks (programmi vältel grupid vahetavad tegevusi erinevate juhendajate juures). Lapsed tutvuvad programmi eesmärgiga õppida tundma erinevate taimede ja loomade kohastumisi aastaaegadele vastavalt nii metsas kui järves. Õpilasi juhendatakse programmi tegevuste ajal hoidma looduskeskkonda. 20 minutit

Esimese rühma tegevused kokku 50 minutit

Tegevused järve ääres 

Räägitakse, mis toimub kevadest sügiseni kahepaiksete ning kalade arengus. Kuidas järveelustik valmistub talveks ja mis elutingimused on järves talvel. Vaadeldakse järves kasvavat taimestikku, mõõdetakse vee temperatuuri ning püütakse veeloomi.

Õpilased jagunevad 3-4 liikmelistesse rühmadesse, igale rühmale jagatakse töövahendid. Termomeetrid veetemperatuuri mõõtmiseks, kahvad, lusikad, plastikämbrid. Juhendaja tutvustab töövahendite kasutamist ning annab juhised ohutuks tegutsemiseks. Püütakse veeloomi akvaariumisse. Püütud veeloomade vaatlemine ja määramine toimub juhendaja abil. Veeloomi võrreldakse vee-elustiku määraja piltidega. Õpilased kirjeldavad veelooma suurust, värvust, jalgade arvu jt. Kirjeldatakse veeloomade arenguetappe.

Pärast vaatlusi ja määramist lastakse veeloomad ohutult järve tagasi. 

Räägitakse veest kui elukeskkonnast ning kuidas inimtegevus mõjutab vee kvaliteeti ja kuidas keskkonna muutumine vees mõjutab vees elavaid organisme. 

Järve kaldal oleva veeohutuse stendi ääres selgitatakse kuidas peab käituma veekogu ääres ja mida teha õnnetuse korral.

Teise rühma tegevused kokku 50 minutit.

Loodusvaatlused sügiseses metsas. Metsaretk kuni 1 km. Õpitakse tundma puid, sügisvärvide leidmine loodusest.  Marjade ja seente  leidmine loodusest. Söödavate marjade (pohlad ja mustikad) otsimine ja maitsmine. Mürgiste marjade tutvustamine (piibeleht, näsiniin). 

Metsa helide kuulamine, ilma kirjeldamine (tuul, pilvisus, temperatuur. Lihtsa töölehe täitmine). Arutletakse, milline näeb välja mets  samas kohas aastaaegade muutumisel. 

Arutletakse, mis toimub metsloomade elus sügisel  ning kuidas metsaloomad valmistuvad talveks.

Talvitumiskohtade otsimine.

Kuulatakse metsa hääli ja linnulaulu. Arutletakse miks lindude laul ei ole sügisel nii häälekas ja miks linnud talveks siia jääda ei saa. Räägitakse lindude rändest.

Metsakuklaste ja nende elukeskkonna vaatlemine. Metskuklaste elukorralduse selgitamisel on abiks sipelgapesa joonistus/läbilõige plakatil. Arutletakse, mis toimub sipelgate elus sügisel ja kuidas sipelgad valmistuvad talveks. Lapsed kirjeldavad sipelgat ja joonistavad selle oksaga liivaplatsile. Keskkonnahoidliku käitumise kujundamine: kuidas käituda sipelgapesa juures nii, et ei ohustaks sipelgaid.

Kui I ja II rühm on tegevused lõpetanud toimub ühine söögipaus 20 minutit

Kokkuvõtted: ühises ringis korratakse üle õpitu. Iga laps toob välja ühe uue teadmise, mis ta õppekäigul sügise kohta teada sai. 10 minutit